Kuidas suhtuda joodikusse?

Üle 10 aasta vaimuhaiguste ja narkosõltuvusega tegelenud Dr Maté väidab töö, uuringute ja isikliku kogemuse põhjal, et sõltuvuse taga on emotsionaalne valu, mis tuleneb sõltlast ümbritsevast keskkonnast. „Kirg ja sõltuvus erinevad üksteisest selle poolest, et esimene sütitab, teine põletab maha,“ selgitas ta.

Hilisemas elus sõltlaseks kujunemist soodustab lapsena kogetu, ammu enne sõltuvust tekitava järele haaramist. Põhjused peituvad lapsepõlves läbi elatus, vanemate tähelepanu puuduses ning traumaatilistes kogemustes. Seejuures pole konkreetne aine või kuritarvitatav tegevus – alkohol, narkootikumid, ostlemine, hasartmängud, porno jne – sõltuvusse kaldumisel määrav.

„Kuritarvitatav aine, olgu selleks kokaiin või midagi muud, on tarvitajale valuvaigisti,“ selgitas ta. „Nii vaimset kui füüsilist valu kogeb inimene ühe aju piirkonnaga. Kui inimene tunneb näiteks tõrjutust, reageerib sellele sama ajupiirkond kui siis, kui teda noaga torgata," selgitas ta.

 

Miks peaks enda elust põgenema?

Maté tsiteerib Rolling Stonesi kitarristi ja endist heroiinisõltlast Keith Richardsit, kes selgitas mõnuainete tarvitamist iseenda talumatuse eest põgenemisega. „Aga miks ei peaks suutma taluda oma elu? Sest selles on liiga palju ebamugavust ja valu,“ selgitas ta. „Kuidas panna inimesed valu taluma? Ainult kaastundega.“

Sõltlane vajab tema sõnul mõistvat keskkonda, kus ta julgeks oma valuga elada ega peaks selle eest mõnuainete või mõtteid mujale viivate tegevustega põgenema. Seega, need, kes kannatavad, ei peaks tundma häbi. Sõltlasi peaks aga käsitlema nagu teisigi haigeid. „Sõltlastega töötades küsin esimese asjana, miks ta valu tunneb, mitte miks ta sõltlane on. Tihti tuleb välja traumaatiline kogemus,“ selgitas ta.

Möödunud nädalal käivitas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski elava arutelu alkoholi müügi ja reklaami piiramiseks. Tervise Arengu Instituudi andmeil on Eestis 60 000 alkoholisõltlast, lisaks tarvitab vanuses 15-64 üle riskipiiride ehk liigselt alkoholi 50% meestest ja 15% naistest. Kokku on sõltlasi ja kuritarvitajaid kolmandik tööealisest elanikkonnast.

Eesti alkoholipoliitika rohelise raamatu andmeil põhjustas alkohol tervisekaotuse ja kuritegevuse läbi otsest majanduskahju 1,6-2,5% SKPst, millele lisanduvad kaudsed kulud peredele ja ühiskonnale.

Narkomaanide täpset hulka ei teata, hinnanguliselt on Eestis 14 000 süstivat narkomaani.